Tallinna päev
Tallinna päeval 15. mail on raekoda TASUTA avatud kell 10.30-19.00. Tallinlased ja külalised sisenevad raekotta läbi peaukse, mille kaudu muidu saabuvad vaid kõige kõrgemad külalised.
Tallinna päeval tähistame 775 aasta möödumist linnaõiguse kinnitamisest Tallinnale. Mis seob raekoda linnaõigusega? Keskaegses Euroopas oli raekoda linna omavalitsuse sümbol ja kodanikuuhkuse kehastus. Linna sündi tähistaski linnaõigus, millega maahärra andis kaupmeeste kogukonnale õiguse valida enda hulgast raad ja ise linna valitseda. Tallinna kodanikele kinnitas Taani kuningas 15. mail 1248 Lübecki linnaõiguse. Selle märgiks püstitas raad linna tähtsamaisse paika, turuplatsile raekoja juba 13. sajandi II pooles. Raekodasid, mis on peaaegu sama vanad, kui linnale antud linnaõigus, ei ole Euroopas palju alles. Tallinna raekoda on üks neist. Oma praeguses suuruses valmis raekoda hansalinna hiilgeajal 1404.
Põhja-Euroopa vanima raekoja uhkete gooti võlvide all on säilinud hinnalised kunstiteosed alates keskaegsetest pinkidest kuni baroksete maalide ja puunikerdusteni välja. Kokku moodustavad need haruldase terviku, mis väljendab Tallinna rae väärtusi ja arusaama õiglasest valitsemisest. Kunstiteosed raesaali kui kohtusaali seintel olid raehärradele õiglase kohtumõistmise teejuhiks, sest üle 700 aasta oli raekoda kohtumaja.
Lübecki linnaõigus liitis Tallinna Euroopa õigus- ja kultuuriruumiga. Tallinna raekoda on selle reaalne tunnistus, euroopaliku linnakultuuri sümbol.
Raekoda on Tallinna päeval avatud kuni 19.00 keldrist kuni peakorruseni. Külastajaid ootavad peakorrusel nii kodanikesaal, kus keskajal peeti linna kõige uhkemaid pidustusi, kui ka raesaal, kus mõisteti kohut kuni 19. sajandini. Iidses keldris avaneb raekoja ja linna ehituslugu.
Sissepääs raekotta kuni 18.30.
Kell 11.00 ja 12.00 toimuvad kodanikesaalis tasuta Promenaadikontserdid, kus muusikat raekoja noorusaegadest 13.-16. sajandist esitavad Marten Meibaum (bariton, tšello) ja Kiili Vanamuusikaansambel (kunstiline juht Heili Meibaum).
