"Armastuse orjad" raekoja pinkidel

Tallinna raekoja raesaali pinkidest vanim, madalamate külgedega pink valmistati 14. sajandil tolleaegsesse, esimesel korrusel asunud raekambrisse. Rae arveraamatus aastatest 1363–1374 on selle kohta kaks sissekannet: pingi valmistamise eest on makstud 1 mark (umbes ¼ raeteenri aastapalgast 14. sajandil) tislerile ning 16 ööri (1/3 marka, selle eest sai 14. sajandil tünni kõige paremat õlut või pool härga) nikerdajale. Seega on alust väita, et pingid tehti Tallinnas kohapeal ning võimalik, et need on valmistanud kohalikud meistrid.

Pingi ühel küljel on peenelt nikerdatud Tristani ja Isolde kohtumine puu all ning selle vastas näeb Simsoni võitlust lõviga. Uue peakorruse valmimisel 1404. a toodi vana pink üles uude raesaali. Spetsiaalselt bürgermeistrite jaoks valmistati veel üks, kõrgete külgedega pink, mida ehivad Simson ja Delila ning Aristoteles ja Phyllis ühel ning Taavet ja Koljat koos lõvi ja karuga teisel küljel.

Koos moodustavad need kaks pinki raesaalis ideelise terviku. Neil kujutatu väljendab rae tõekspidamisi ajastule omaselt ja tolleaegse moe viimase sõna järgi. Raehärrad, kes kõik olid edukad hansakaupmehed, võtsid eeskuju kaubareisidel nähtud Lääne-Euroopa linnadest. Hansa Liit ei olnud lihtsalt ühtne kaubandusruum, vaid ka kultuuriruum. Need sidemed aitasid kaasa Euroopa kultuuri ja moevoolude kiirele jõudmisele Tallinnasse.

Tänapäeva Euroopa kunstiajaloos ei ole Tallinna raekoja pingid aga kuigi tuntud, kuna II maailmasõja järel kadus Eesti maailmakaardilt ning Lääne-Euroopa kunstiteadlased raudse eesriide taha ei pääsenud. Nii on näiteks ühes kõige põhjalikumas, Münchenis 1975. a välja antud kogumikus Tristani kujutamise kohta kunstis („Katalog der Tristan-Bildzeugnisse”, Norbert Ott) ekslikult märgitud, et Tallinna raekoja pink Tristani ja Isoldega hävis sõjas. Ilmselt on mõeldud II maailmasõda, mil 1944. a Nõukogude Liidu vägede õhurünnakus hävis palju vanalinna hooneid, sealhulgas raekoja vahetus läheduses, kuid raekoda oluliselt kannatada ei saanud. Kuna nimetatud teos on aluseks paljudele lääne kunstiteaduslikele uurimustele, on Tallinna raekoja Tristan ja Isolde neistki välja jäänud.Segadust suurendab ka asjaolu, et kuni 1918. aastani kandis Tallinn hoopiski Revali nime. Nii paikneb kõige põhjalikumas Aristotelest ja Phyllist kujutavate kunstiteoste loetelus Saksa vikipeedias Tallinna raekoja skulptuur hoopis Saksamaal asuvate kunstiteoste nimekirjas Revali nime all.