6.Viimne kohtupäev. Taimemustritega piltvaibad

Viimset kohtupäeva kujutav maal on raekoja fassaadil, kohtusaali akende taga. Kristus istub vikerkaarel, tema jalad toetuvad maakerale ja tal on seljas punane keep ehk „verre kastetud kuub“. Sellest tuleneb seinte punane värv raesaalis.

Kristuse parem käsi juhatab puhtad hinged üles taevasse paradiisi ja vasak käsi patused alla põrgusse. Tema pea kohal on mõõk kui karistuse sümbol. Kristuse paremal käel on Neitsi Maarja ja vasakul käel apostel Johannes.

Maal tähistas raekoda kui kohtumaja ja näitas, et raekojas mõistab Jumal kohut raehärrade suu läbi.

Tekst maali servadel tuletas raehärradele meelde, et Jumal on kohtus kohal ja ka raehärrad kohtunikena alluvad taevasele kohtule: viimsel päeval mõistab Jumal nende üle kohut selle põhjal, kuidas nemad on õigust mõistnud.

Raehärradest kohtunike pingi seljatoel kandsid viimse kohtupäeva tegelased sama sõnumit. Keskel on Kristus kohtumõistjana, tema paremal käel palvetab Neitsi Maarja, kelle kõrval on apostel Peetrus võtmega – piibli järgi andis Kristus talle taevariigi võtmed. Kristuse vasakul käel on Ristija Johannes ja tema kõrval apostel Paulus mõõgaga. NB! Pingi ees seisva vaataja suhtes paiknevad pooled peegelpildis.

Raehärrade pingi seljatugi on pärit 15. sajandi I veerandist.

Rae vaibakomplektis oli ka viis taimemotiividega gobelääni ehk verdüüri (pr verdure ’rohelus’). Selliseid taimemustritega vaipu pandi kohtuseintele, tuletades meelde ürgset tava mõista kohut vabas õhus püha puu all. Villased gobeläänid pidid lisaks raekoja kaunistamisele ka sooja andma, seetõttu riputati neid tuulekaitseks isegi akende ette.

Vaipadele on sisse kootud Tallinna väike vapp, mis näitab, et need on tehtud spetsiaalselt Tallinna rae jaoks. Brüsseli lähedal asuv Edingen, kus vaibad kooti, oli 16. sajandil eriti tuntud just verdüüride poolest.

Raekoda kaunistavad Oxfordis valmistatud koopiad. Originaalvaipu säilitatakse Tallinna Linnamuuseumis.