Rae vahisõdur ei pidanud kella löömiseks siiski üles torni ronima: trepiastmete väliskülgedes on praegugi augud, millest varem jooksis läbi kellanöör. Sellest tõmmates sai häirekella lüüa ka all tornijalamil.
Poole trepi peal asendab kivipinda puitpõrand. Seda oli võimalik ohu korral lammutada, et tõkestada pääsu torni. Seega oli torn vajadusel ka turvaliseks pelgupaigaks.
Raevahi jalavaeva kergendamiseks on 77. trepiastme kohal müüriorvas käimlakamber – tornivaht ei pidanud käimlasse minemiseks tornist alla tulema. Käimla oli ühendatud hoonesisese käimlasüsteemiga, mis on tänaseni väga hästi säilinud.
Torni kiiver on algselt olnud ilmselt gootipärane telkkiiver. See asendati moekama, kolmest kuplist koosneva ja galeriidega liigendatud kiivriga 1627. aastal.
Tornikiivri tippu asetati juba 1530. aastal tuulelipp, millele rahvas andis hiljem nimeks Vana Toomas. Vapper sõjasulane püsis vahipostil kuni 1944. aastani, mil puust tornikiiver 9. märtsi pommirünnakus põlema süttis. Põlev kiiver ei kukkunud õnneks mitte raekoja katusele, vaid raekoja ette. 1952. aastal põlenud tornikiiver taastati ning üles seati Vana Toomase koopia. 1996. aastal tornikiiver renoveeriti ning torni tippu asetati uus, järjekorras juba kolmas Vana Toomas. Originaal, 1530. aasta Vana Toomas, on praegu raekoja iidses keldris ja tähistab 2030. aastal oma 500. sünnipäeva.
Uuri, millal ja kuidas saad raekoja torni külastada.
