Tallinna raekoja esmamainimine 1322 ja varaseimad mainimised on pärit rae pärandiraamatutest. Nendesse kanti kõik kinnisvaraga toimunud tehingud, sest Lübecki õiguse kohaselt omandas kinnisvaratehing seadusliku jõu alles siis, kui see oli rae poolt fikseeritud. Vanim säilinud pärandiraamat hõlmab tehinguid aastatest 1312–1360 ning see sisaldab ka varasemaid märkmeid raekoja kohta.
Raekoja varaseimad mainimised:
1322 in domo lapidea sub consistorio – eraisiku kiviaida asukoht allpool raekoda
1333 retro consistorium – keegi sai raekoja taga haavata
1337 domus tortoris retro consistorium – raevangla raekoja taga
1341 in consistorio raad kogunes raekotta otsust tegema
1341 ja 1345 areas duarum institoriarum bodarum iuxta consistorium – kaks kraamipoodi millest üks asus „kõige lähemal raekojale“ ja teine „raekoja kõrval“ (sama ilmselt 1383, 1386 jt) – Kremerstrate e. Kraamipoodnike (tänase Kullassepa) tänaval
1343 retro consistorium – Hinricus Longusele kuulunud kinnisvara raekoja taga.
1364 supra teatrum camera consiliaria – raekamber ülalpool teatrit
1370 retro teatrum iuxta domum preconis situatum – raekoja taga vangla kõrval asunud kinnisvara omanikevahetus
Ladinakeelne consistorium on Tallinna raekoja nimetusena viimast korda kasutusel 1388. aastal.
Alates 1372. aastast mainitakse raekoda alamsaksakeelse nimetuse all rathus (ka raedthus ja sarnased kirjapildid).
