Tallinna raekoda kui UNESCO Maailmapärandi Nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna süda valmis oma praegusel kujul 1404. a. Sajandite jooksul on raekoda läbi teinud mitmeid muutusi nagu kodanikesaali jaotamine kantseleiruumideks, 19. sajandi fassaadi ümberehitused ning 1975. aasta sisekujundusprogramm.
Raekoja tornikiivri hävimine 1944. a. pommirünnakus käivitas 1950. aastatel restaureerimistööd, mis jõudsid lõppfaasi aastatel 1999-2004. Seoses säästva konserveerimise põhimõtete omaksvõtmisega tuli sel etapil palju varasemaid töid ümber teha. Sünteetilised viimistlusmaterjalid ja tsementkrohv asendati traditsiooniliste looduslike materjalidega. Raekoja paekiviseinte välispinnad puhastati surveveega sajandite jooksul kogunenud mustusest, parandati, plommiti ja kaeti kaitsva vedelmördi ning lubivärviga.
Raesaalis avati ning konserveeriti väärtuslikud 16. sajandi seinamaalingud.
Erilist tähelepanu pöörati hoone funktsioonide mitmekesistamisele ning avamisele üldsusele. Esimese keskaegse profaanhoone pööninguruumina puhastati, avati ning muudeti kasutamiskõlblikuks raekoja pööningusaal. Võlvikupleid täitva prahi hulgast leiti hulk hinnalist arheoloogilist materjal, kokku üle 400 dokumendifragmendi ning objektidetaili, mis põhjalikult läbi uuriti.
Pärast torni konserveerimist avati üldsusele raekoja torni vaateplatvorm.
Raekoda, mis on olnud linnavõimu kasutuses üle 700 aasta, toimib nüüd nii vastuvõtuhoone, kontserdisaali kui muuseumina.
