![\"\"](\"https:\/\/raekoda.tallinn.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/07\/raekoja_album.jpeg\")
<\/p>\n
Koostaja Mariann Raisma. \u00a9Tallinna Linnakantselei. Kirjastus Kunst 2004<\/p>\n
Eesti- ja ingliskeelne kogumik sisaldab artikleid j\u00e4rgmistelt autoritelt:<\/p>\n
“Raad ja tema koda”. Tallinna valitsemise ajaloost” – Tiina Kala;
\n“Tallinna vapid” – Priit Herodes;
\n“P\u00f5hjamaade palazzo. Tallinna Raekoda ja Euroopa kultuuriruum” – Juhan Maiste;
\n“Talinna Raekoda. Aeg ja lugu” – Elvira Liiver Holmstr\u00f6m;
\n“Tuulelipp Vana Toomas” – Elvira Liiver Holmstr\u00f6m;
\n“Tagasi algusesse. Raekoja restaureerimise viis aastak\u00fcmmet” – Teddy B\u00f6ckler;
\n“Moodsad ajad vanas majas. Raekoja 1975.a. sisekujundus” – Kai Lobjakas”;
\n“Puitu tahutud m\u00f5te. Keskaegsed raepingid” – Merike Koppel;
\n“Renessansiaegsed meistrit\u00f6\u00f6d – Tallinna rae piltvaibad” – Urve Mankin;
\n“Heast ja \u00f5iglasest valitsusest. Raesaali \u00f5igusem\u00f5istmise teemalised maalid” – Pia Ehasalu;
\n“Voorused ja muusad. Raesaali nikerdfriis” – Krista Kodres;
\n“Kuninganna Kristiina ning kuningas Karl XI. Rootsiaegsed portreed raekojas” – Pia Ehasalu;
\n“Luksus ja lust. Tallinna rae h\u00f5be- ja tinan\u00f5ud” – Aita Raik;
\n“Raekoja kunagised kahhelahjud” – Lea Sillart.<\/p>\n
Saadaval Tallinna raekojas. Hind 25 \u20ac.<\/strong><\/p>\n Teddy B\u00f6ckler “Tallinna raekoda. Uurimine ja restaureerimine 1952-2004”<\/strong> Teddy B\u00f6ckler (17.05.1930 – 08.12.2005) oli Tallinna raekoja restaureerimisarhitekt alates 1959.aastast kuni raekoja viimase restaureerimisetapini, mis viidi tema projekti j\u00e4rgi l\u00f5pule 2006.a. Raamat on k\u00f5ige p\u00f5hjalikum uurimus Tallinna raekoja ehitamisest ja restaureerimisest.<\/p>\n Buklett “ARMASTUSE ORJAD Tallinna raekojas ja keskaegses kunstis”.<\/strong> Raeh\u00e4rrade ja b\u00fcrgermeistrite keskaegsed pingid on raekoja vanimad s\u00e4ilinud m\u00f6\u00f6bliesemed. Lisaks meisterlikule kunstilisele teostusele v\u00e4\u00e4rivad need t\u00e4helepanu ka nikerdiste temaatika poolest. \u00dcheskoos kujutatakse kangelasi, kes on p\u00e4rit piiblist (Simson ja Taavet), antiikajaloost (Aristoteles) ning r\u00fc\u00fctlikultuurist (Tristan). Mis neid oma aja k\u00f5ige tugevamaid, targemaid ja vapramaid mehi seob? Need v\u00e4gevad mehed kaotasid oma j\u00f5u, m\u00f5istuse ja v\u00e4\u00e4rikuse, sest nad ei suutnud vastu panna naise v\u00f5ludele. Saksakeelses kultuuriruumis, kuhu Tallinn kuulus 13.\u201319. sajandini, t\u00e4histatakse seda ilmingut kirjanduses ja kunstis terminiga Minnesklaven (armastuse orjad). Vaataja otsustada j\u00e4\u00e4b, kas n\u00e4ha selles moralistlikku hoiatust v\u00f5i keskaegset satiiri \u2013 v\u00f5i m\u00f5lemat korraga.<\/p>\n Saadaval Tallinna raekojas eesti, vene, inglise ja saksa keeles. Hind 4 \u20ac<\/strong><\/p>\n Buklett “Keskaegse Tallinna piirid<\/strong>“. Tallinna raekoja 2007.a.n\u00e4ituse p\u00f5hjal.![\"\"](\"https:\/\/raekoda.tallinn.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/07\/B_ckleri_album.jpeg\")
\n\u00a9Teddy B\u00f6ckler, 2004<\/span><\/p>\n
\nTallinna Raekoda, Tallinna Linnakantselei 2014. Koostaja Ivi J\u00fcrgenson
\n![\"\"](\"https:\/\/raekoda.tallinn.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/07\/bukleti-kaas-eesti-k-236x300.jpeg\")
<\/p>\n
\nTallinna Raekoda, 2007. Koostajad Kristel Valk, Ivi J\u00fcrgenson, Elvira Liiver Holmstr\u00f6m
\n![\"\"](\"https:\/\/raekoda.tallinn.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/07\/Buklett-keskaegse-Tallinna-piirid-kaas-103x300.jpeg\")
\nEesti ajaloos s\u00fcmboliseerib 16. sajand Vana-Liivimaa \u00f5itsengut ja langust. See oli aeg, mil v\u00f5imendusid mitmed \u201epiirikonfliktid\u201d: pingestusid suhted Tallinna all-linna ja Toompea, rae ja r\u00fc\u00fctelkonna, Vana-Liivimaa ja naaberriikide vahel, tekkis veelahe katoliikluse ja reformeeritud kiriku vahel. Paralleelselt arenesid linnakindlustused: linnam\u00fc\u00fcri, torne ja v\u00e4ravaid ehitati \u00fcha tugevamaks ja v\u00f5imsamaks. M\u00fc\u00fcrid ja v\u00e4ravad piiritlesid kaupmeeste ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6liste, kirikute ja kloostrite kaitstud maailma, v\u00e4ljapoole j\u00e4i aga ulatuslik linnamaa eeslinnade, metsade, heina- ja karjamaadega, samuti meri ja Toompea.
\nKeskaegset linna kaitsesid lisaks m\u00fc\u00fcrile tavad ja seadused. Linnav\u00e4ravatelgi oli mitte ainult funktsionaalne, vaid ka s\u00fcmboolne t\u00e4hendus. Mitmet\u00e4henduslik on m\u00fc\u00fcr all-linna ja Toompea vahel. Linna suhteid Saksa Ordu ja r\u00fc\u00fctelkonnaga v\u00fcrtsitas massiline talupoegade linna pagemine. Eriti \u00e4revaks muutus olukord Riisipere m\u00f5isah\u00e4rra Johann von Uexk\u00fclli hukkamisega Harju v\u00e4ravas 1535. aasta mais \u2013 s\u00fcndmus, milles ristusid \u00f5iguslikud, seisuslikud ja f\u00fc\u00fcsilised piirid.
\nR\u00e4nnakul m\u00f6\u00f6da Tallinna iidset linnam\u00fc\u00fcri Liivi s\u00f5ja eel\u00f5htul olgu see vihk sulle teejuhiks ja seltsiliseks.<\/p>\n