7.Taanieli kohtupidamine. Kristus ja abielurikkuja naine. Vooruste allegooriad.

Kaks kohtunikku nägid kaunist Susannat aias jalutamas ja hakkasid teda ihaldama. Nad sundisid naist endale anduma ja keeldumise korral ähvardasid süüdistada teda truuduserikkumises. Susanna  otsustas pigem surra, kui pattu langeda.

Kohtus tunnistasidki kohtunikud, et olid näinud Susannat aias ühe noormehega. Naine mõisteti abielurikkumise eest surma.

Susanna pöördus seepeale palvega Jumala poole, kes ilmutas end Taanieli-nimelises noormehes. Taaniel noomis rahvast, et need ilma asja uurimata valetunnistusi usuvad ja kohut mõistavad. Ta eraldas kohtunikud üksteisest ja küsis neilt kummaltki, mis puu all nad nägid Susannat noormehega ühte heitvat. Selle peale vastas üks kohtunik, et tamme, teine aga, et mastiksipuu all. Nii tõestas Taaniel, et kohtunikud olid valet tunnistanud. Valelikud kohtunikud hukati, Susanna aga pääses.

Loo moraal oli, et kohus peab tõe väljaselgitamiseks uurima asjaolusid ja kuulama üle tunnistajad.

Variserid tõid Jeesuse ette abielurikkumiselt tabatud naise. Moosese Seaduse järgi tulnuks naine kividega surnuks visata, roomlased olid aga keelanud juutidel inimesi surma mõista.

Variserid arvestasid, et kui Jeesus naise surma mõistab, siis eksib ta Rooma seaduste vastu. Kui ta lubab naisel minna, solvab ta juudi seadusi.

Jeesus aga kummardus maha kirjutama ja kuulutas: „Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!” Kui Jeesus püsti tõusis, olid kõik lahkunud. Seepeale loobus ka Jeesus naise hukkamõistmisest, öeldes: „Mine, ja ära enam pattu tee!“

Maal sunnib kohtunikke enne teiste üle kohtu mõistmist peeglisse vaatama. Kohut saab mõista vaid see, kes ise on vooruslik. Seda rõhutavad nikerdatud vooruste allegooriad maali all. 

Maali alumises paremas nurgas kujutatud mehed arvatakse olevat Tallinna rae arvehärrad Bahde ja Corbmacher, keda peetakse raesaali kujunduse tellijaks ja rahastajaks.

Maalide autor on Johan Aken (1667).

Justitia ehk õigluse voorus kinniseotud silmadega. See rõhutas kohtunike erapooletust ja äraostmatust. Kaalud on sel Justitial kahjuks hävinud ja mõõgast on alles vaid käepide.

Prudentia ehk tarkuse allegooria, kelle tunnuseks on peegel ja madu. Peegel sümboliseerib maailma realistlikku tajumist ja enesekaemust, madu aga nutikust. Prudentia aitab teha vahet õigel ja valel.

Kohtunikule vajalikud voorused vahelduvad nikerdustel jahistseenidega. Nikerduste autor on hinnatud meister Elert Thiele (1674).