Raekoda oli ka kohtumaja, sest raele kuulus linnas kohtuvõim. Kohut mõistis raad raekojas 13. sajandist kuni 1889. aastani.
Raekoja kunstiteosed olid keskaegsetele raehärradele õiglase kohtumõistmise teejuhiks. Õigusemõistmise sümbol oli keskajal viimne kohtupäev, mida kujutab maal raekoja fassaadil, kohtusaali akende taga.
Viimne kohtupäev põhineb Uue Testamendi tekstidel, kus kirjeldatakse Jumalalt saadud ilmutust (kreeka k apokalypsis) maailmalõpu kohta. Siis mõistab Kristus kõigi surnud hingede üle kohut nende maiste tegude põhjal. Maalil raekoja fassaadil istub Kristus vikerkaarel, tema jalad toetuvad maakerale ja tal on seljas punane keep ehk „verre kastetud kuub“. Sellest tuleneb seinte punane värv raesaalis, kus kohut mõisteti.
Kristuse parem käsi juhatab puhtad hinged üles taevasse paradiisi ja vasak käsi patused alla põrgusse. Tema pea kohal on mõõk kui karistuse sümbol. Kristuse paremal käel on Neitsi Maarja ja vasakul käel apostel Johannes.
Maal tähistas raekoda kui kohtumaja ja näitas, et raekojas mõistab Jumal kohut raehärrade suu läbi.
Tekst maali servadel tuletas raehärradele meelde, et Jumal on kohtus kohal ja ka raehärrad kohtunikena alluvad taevasele kohtule: viimsel päeval mõistab Jumal nende üle kohut selle põhjal, kuidas nemad on õigust mõistnud.
Maalitahvli originaal on pärit 16. sajandi I poolest ja see on hoiul Tallinna Linnamuuseumis. Raekoja fassaadil on maali koopia.