Sündmused

Kavas:

Johannes Brahms, Sonaat vioolale ja klaverile op.120 nr. 1 f-moll
Ludwig van Beethoven, Sonaat tšellole ja klaverile op.102 nr. 4 C-duur
Robert Schumann, Klaverikvintett op. 44 Es-duur

Peeter Margus, viiul
Miina Laanesaar, viiul
Helena Altmanis, vioola
Andreas Lend, tšello
Maila Laidna, klaver

Beethoven, Schumann ja Brahms moodustavad justkui muusikalise sugupuu, kus igaüks jätkab eelkäija vaimset pärandit, arendades seda oma ajastu ja isikliku stiili võtmes. Kammermuusikat nägid nad kõik kui intiimset kunstivormi, suhtlust muusikute endi ning muusikute ja kuulaja vahel.

TULEKAHJU KRAHVI PALEES

Just tulekahju, mis hävitas Ludwig van Beethoveni hea sõbra ja toetaja krahv Andrei Razumovski palee, suunas helilooja mõtted tšellosonaatide op.102 kirjutamisele. Beethoven veetis 1815. aasta suve koos Erdödy perekonnaga Viini eeslinnas Jedlersees, kus Razumovski paleed tabanud tulekahju tõttu peatus ajutiselt ka krahvi teenistuses olev tšellist Joseph Linke. Beethoveni tihe kontakt tšellistiga andis inspiratsiooni tšellosonaatide komponeerimiseks.

KLAVER ON KUNINGAS!

Robert Schumanni Klaverikvintett on romantilise kammermuusika üks kõige säravamaid teoseid, pakkudes nii muusikalise sügavuse otsinguid kui lihtsat rõõmu ansamblimängust. Kvintett on kirjutatud klaverile ja keelpillikvartetile, kus klaveri erakordselt virtuoossel partii on väga oluline roll, kuid keelpillid ei jää sugugi taustale – kõik hääled on iseseisvad ja väljendusrikkad.

KAMMERMUUSIKA PÄRL

Johannes Brahmsi Sonaat vioolale ja klaverile, mille helilooja kirjutas elu lõpul, on tundeline ja rikkalik, täis sisemist emotsiooni ja tarkust, olles justkui tähendusrikas vestlus kahe võrdväärse partneri, kahe mõtleva inimese vahel.

Piletid müügil Piletilevis ja pool tundi enne algust kohapeal.

Korraldaja: Eesti Kammermuusika Ühing MTÜ eestikammermuusika.ee