Muuseumiöö
Laupäeval 20. mail kell 18-23. “Öös on liikumist”
Raekoda on muuseumiööl avatud TASUTA. Sissepääs kaaristu alt kuni 22.30.
Avatud on keldrikorrus, 1. korrus ning peakorrusel kodanikesaal ja raesaal.
Muuseumiööl liigud ajas ja ruumis: läbi raekoja 700 aasta ja kolme korruse, alustades keldrist ehk 13. sajandist. Vastvalminud animatsioon maalib Sulle minutitega silme ette raekoja sajandite pikkuse ehitusloo. Vana Toomas nr 1 aastast 1530 suunab sind edasi liikuma. Läbid uhkel peatrepil sujuvalt paarsada aastat ja peakorrusele tõustes jõuadki 15. sajandisse, mil raad pidas eeskojas ehk kodanikesaalis linna kõige uhkemaid jootusid ja pidustusi. Vaata kodanikesaali sambaid ja gobelääne! Kas oled neid kuskil näinud? Äkki filmis, kus need olid taustaks raekojas toimunud kohtumõistmisele?
Tegelikult toimusid kohtuistungid kõrvalolevas raesaalis. Kohut mõisteti siin kuni 19. sajandini, täpsemalt 1889. aastani, mil raad ka kohtuorganina laiali saadeti. – Kuni sinnani, üle 700 aasta kuulus raele all-linnas kogu võim, sealhulgas kohtuvõim. Selle sümbol oligi raekoda. Ka kunst, mis raekoda kaunistas, oli raehärradest kohtunikele õigusemõistmise õpetuseks, sest keskajal raehärradel veel ülikooliharidust polnud ning juriidiline pädevus neil puudus. Kohtumõistmisel olid raehärradele eeskujuks ja hoiatuseks lood Piiblist. Kohtuotsused ja ka rae otsused, mis istungitel vastu võeti, andis raeteener linnarahvale läbi teada läbi raesaali akna.
Raesaalist liigud läbi kitsast keskaegset treppi alla. Selle trepi kaudu tõid raeteenrid raehärradele ja kõrgetele külalistele veinikeldrist veini, aga siitkaudu väljusid raekojast ka kohtualused. Otse raekoja taga olnud vanglasse, kus toimusid ülekuulamised ja kus süüalustelt tunnistusi välja piinati, oli raekoja taha avanenud uksest vaid mõni samm.
Kohtumõistmise teema jätkub keldris, kuhu jõuad tagasi keskaegset trepikäiku pidi. Harju värava makett jutustab Sulle parun von Üxkülli ja verekivi loo. Lisaks näed siin märtsipommitamises pihta saanud ja seejärel lammutatud vaekoja maketti. Linnamüüri näed sellisena nagu seda nägi torni tipust linna valvanud Vana Toomas aastal 1530, st enne linna kindlustamist muldkindlustuste ehk bastionidega. Linnamüüri tornide ja väravate vahel saad liikuda ja neid tundma õppida interaktiivse puuteekraani abil. Pane tähele: all-linna valitses raad, kuid Toompeal rae võim ja Lübecki õigus ei kehtinud. All-linnas kuriteo toime pannud kurikael võis seega pageda Toompeale, kuhu rae võim ei ulatunud. Tallinn tähendaski keskajal all-linna. Toompea ja all-linna eristumine on maketil hästi näha, need ühendati alles 1877. aastal.
See on kiire liikumine. Kes huvi tunneb, loeb tekste ja puutetundlikke ekraane, selle liikumine ajas ja ruumis on aeglasem.
Raekojas toimub liikumine RINGLIIKLUSE põhimõttel, st ühes suunas. Kui ajas liigud vahepeal tagasi, siis ruumis ainult edasi.
Kui soovid midagi uuesti vaadata, tule uuele ringile!
