Simson ja Delila
Oma jumalikust jõust jäi Simson ilma nõrkuse tõttu naiste ja maise armastuse vastu. Seda kujutab teise pingi küljetugi.
Simson ei suutnud vastu panna vilisti kaunitari Delila ahvatlustele ja reetis talle oma jõu saladuse. Pingileenil näebki Delilat Simsoni juukseid ära lõikamas. Kaunis Delila ei ole siin mitte ainult naiseliku veetluse sümbol ja võrgutaja, vaid ka paheline reetur, kes Simsoni saladuse vilistitele maha müüb. Nii ei hoiata Simsoni ja Delila kujutis mehi mitte ainult maise armastuse, vaid ka naise hukutava kavaluse ja reetlikkuse eest. Jumalale pühendumise asemel lihalikule kirele alistudes jääb Simson ilma oma jõust, väärikusest ja elust. See Vana Testamendi lugu oli üks esimesi, mida moralistlikul eesmärgil kunstis kujutati. 13. sajandil läks sõnumi võimendamiseks moodi esitada Simsonit ja Delilat koos teise paariga – ilmaliku tarkuse sümboli Aristotelese ja kaunitar Phyllisega.
Simson ja Delila lugu
(Vana Testamendi Kohtumõistjate raamat 16)
Simson armus vilisti naisesse, kelle nimi oli Delila. Vilistid maksid Delilale selle eest, et ta Simsoni võrgutaks ja tema jõu saladuse välja uuriks. Kolm korda suutis Simson Delilat eksitada ja end vilistite köidikutest lahti rebida. Siis aga heitis Delila Simsonile ette, et ta ei usu mehe armastust, kui Simson teda narrib ja talle oma südant ei ava. Lõpuks andiski Simson järele ja reetis Delilale oma jõu saladuse. Delila uinutas Simsoni ning kutsus vilistid tema juukseid lõikama. Ärgates arvas Simson, et suudab end köidikutest lahti rebida nagu eelnevatel kordadel, kuid seekord oli ta koos juustega kaotanud ka oma jõu.
Simson vangistati, kuid vilistid ei otsustanud teda mitte tappa, vaid alandada. Mehel torgati silmad peast ning ükskord vilistite püha ajal viidi ta rahva lõbustamiseks nende templisse, kus oli koos tuhandeid inimesi. Vägilane palus Jumalalt veel viimast korda jõudu, et vaenlasele kätte maksta. Ta haaras kinni sammastest, millele tempel toetus, ning tõmbas hoone ümber, hukkudes ise koos oma vaenlastega. Nii tappis Simson surres rohkem vilisteid kui ta seda kogu oma eluajal oli teinud.
