Raekoja esmamainimine 1322

Algsel kujul rajati Tallinna raekoda oma praegusele kohale ilmselt juba 13. sajandi teises pooles, kuid sellest ajast ei ole rae asjaajamise kohta kirjalikke allikaid säilinud. Ajaloolaste arvamused raekoja ehitusloo kohta lahknevad, kuid põhiliselt ollakse üksmeelel, et hiljemalt 1280. aastateks pidi praegusel kohal olema algne raekoda - ühekorruseline keldriga kivist hoone. See on osa praegusest raekojast (tänane garderoob koos selle all oleva keldriga), mida hansalinna hiilgeajal mitmes etapis suuremaks ja uhkemaks ehitati. Oma siiani säilinud suuruses valmis raekoda 1404. aastal. 

Rae pärandiraamatus märgitakse raekoda 1322. aastal kui consistorium, lad ʾnõupidamise kohtʾ, tähistades sellega „allpool raekoda“ (lad sub consistorio) asunud kivist aida asukoha. – Kui tänavanimesid ja aadresse veel polnud, määratleti hoonete asukohta tuntud objektide abil.

Kinnisvaraga toimunud tehingud kanti kõik rae pärandiraamatusse, sest Lübecki õiguse kohaselt omandas kinnisvaratehing seadusliku jõu alles siis, kui see oli rae poolt fikseeritud. Vanim säilinud pärandiraamat sisaldab tehinguid aastatest 1312-1360 ning see sisaldab ka varasemaid märkmeid raekoja kohta.

Raekoja varasemad mainimised:

1322 in domo lapidea sub consistorio -  eraisiku kiviaida asukoht allpool raekoda

1333 retro consistorium – keegi sai raekoja taga haavata

1337 domus tortoris retro consistorium – raevangla raekoja taga

1341 in consistorio raad kogunes raekotta otsust tegema

1341 ja 1345 areas duarum institoriarum bodarum iuxta consistorium - kaks kraamipoodi millest üks asus „kõige lähemal raekojale“ ja teine „raekoja kõrval“ (sama ilmselt 1383, 1386 jt) – Kremerstrate e. Kraamipoodnike (tänase Kullassepa) tänaval

1343 retro consistorium - Hinricus Longusele kuulunud kinnisvara raekoja taga.

1364 supra teatrum camera consiliaria - raekamber ülalpool teatrit

1370 retro teatrum iuxta domum preconis situatum - raekoja taga vangla kõrval asunud kinnisvara omanikevahetus

Ladinakeelne consistorium on raekoja nimetusena viimast korda  kasutusel 1388. aastal.

Alates 1372. aastast mainitakse raekoda alamsaksakeelse nimetuse all rathus (ka raedthus ja sarnased kirjapildid).

Tallinna raekoja esmamainimine, fragment rae pärandiraamatust 1312-1360. Tallinna Linnaarhiiv.