Kui ilm lubab, on raekoja torn on avatud 15.maist 15.septembrini iga päev kell 11-18. Sisse pääseb kuni kell 17.30. Suletud 23.-24.juunil.
Torni saab külastada ainult lahtiolekuajal ning aegu kinni ei panda.
Torni piletid:
Täispilet 3 €
Laste sooduspilet 1 € (alla 16-aastastele lastele)
Tallinn Cardiga tasuta.
Piletite eest saab tasuda ainult sularahas. Kaardimakseid me kahjuks vastu võtta ei saa.
Torni piletimüük ja sissepääs asub otse torni all, Raekoja Vana-Turu kaela poolses otsas kohviku "III draakon" kõrval.
34 meetri kõrgusel asuvale torni kellarõdule jõudmiseks on tarvis kitsal keskaegsel keerdtrepil läbida 115 astet. Mida kõrgemale, seda järsemaks ja kõrgemaks lähevad astmed. Seetõttu ei soovita me torni väga vanadele, ülekaalulistele ja väga väikeste lastega külalistele. Torni pääseb korraga kõige rohkem 10 inimest (ka siis on juba väga kitsas). Rühmadele me torni külastust ei soovita.
Raekoja torn ehitati koos raekojaga aastatel 1402-1404. Algselt oli tornil gootipärane püramiidjas kiiver, mis 1627. aastal asendati hilisrenessanss-vormides kiivriga (kõrgusega 26 meetrit). Raekoja torni kõrgus kaaristu allaosast torni tippu on 64 meetrit. 1530. aastal asetati torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas. Vapper sõjasulane püsis vahipostil kuni 1944. aastani, mil torn 9. märtsi pommirünnakus põlema süttis. 1952. aastal taastati põlenud tornikiiver ning üles seati Vana Toomase koopia. 1996. aastal tornikiiver renoveeriti ning torni tippu asetati uus, järjekorras juba kolmas Vana Toomas. Originaal, 1530. aasta Vana Toomas, on praegu raekoja iidses keldris.
Tallinna rael oli oma vahtkond. Vahisõdurid pidasid korda linnas, aga jälgisid ka tornist, kas polnud linnale vaenuvägesid lähenemas või kahjutuld lahti läinud. Kui miski õnnetus oli linna ohustamas, tõmmati kellarõdul asuvat häirekella. Häirekella valmistajaks on Tallinna suurtükimeister Hinrik Hartmann 1586. aastal. Kella alumisel serval on kiri:
"Au olgu Jumalale kõrges. Issanda aastal 1586. Igaüks hoidku oma tuld ja lõket, et sest linnale mingit kahju ei tekiks".
Kuni 20. sajandini teise pooleni toimus kella löömine kellatila nöörist tõmmates. Alates 2000. aastast juhib kellatila lööke elektroonilise süsteemi abil raekoja esifassaadil asuv kell. Kell lööb igal täistunnil kellaajale vastava arvu lööke, ärge siis ehmatage!
