Torn

Raekoja torn ehitati koos raekojaga aastatel 1402-1404.

Algselt oli tornil gootipärane püramiidjas kiiver, mis 1627. aastal asendati hilisrenessanss-vormides kiivriga (kõrgusega 26 meetrit). Raekoja torni kõrgus kaaristu allaosast torni tippu on 64 meetrit. 1530. aastal asetati torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas. Vapper sõjasulane püsis vahipostil kuni 1944. aastani, mil torn 9. märtsi pommirünnakus põlema süttis. 1952. aastal taastati põlenud tornikiiver ning üles seati Vana Toomase koopia. 1996. aastal tornikiiver renoveeriti ning torni tippu asetati uus, järjekorras juba kolmas Vana Toomas. Originaal, 1530. aasta Vana Toomas, on praegu raekoja iidses keldris.

Tallinna rael oli oma vahtkond. Vahisõdurid pidasid korda linnas, aga jälgisid ka tornist, kas polnud linnale vaenuvägesid lähenemas või kahjutuld lahti läinud. Kui miski õnnetus oli linna ohustamas, tõmmati kellarõdul asuvat häirekella. Häirekella valmistajaks on Tallinna suurtükimeister Hinrik Hartmann 1586. aastal. Kella alumisel serval on kiri: "Au olgu Jumalale kõrges. Issanda aastal 1586. Igaüks hoidku oma tuld ja lõket, et sest linnale mingit kahju ei tekiks". Kuni 20. sajandi alguseni tõmmati kellatila nöörist igal täistunnil vastavalt tundide arvule. Alates 2000. aastast juhib kellatila lööke elektroonilise süsteemi abil raekoja esifassaadil asuv kell.