Ehituslugu (Teddy Böckler)

Tallinna Raekoda on Eesti Vabariigi pealinna tuntuim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis. Hilisgooti stiilis ja kindlusarhitektuuri elementidega kujundatud raekojahoone on peafassaadil lahtise võlvkaaristu, sakmelise dekoratiivse kaitserinnatise ja idaviilult tõusva minaretitaolise vahitorniga graatsiliselt monumentaalne ehitis. Tema mõjukust ilmestavad kohalikust ehitusmaterjalist - paekivist kivimeistrite poolt oskuslikult väljatöödeldud ehitusdetailid - kaaristu piilarid ja kaared, aknapiidad ja portaalid. Töödeldud kivist on ka hoone nurgakvaadrid ja rinnatisevöö.

Iidse turuväljaku lõunaküljel paiknev 36,8 meetri pikkune ja 14,7 meetri laiune hoone on praegusel kujul valmis ehitatud aastatel 1402 - 1404 vanemate raekodade müüristikke kasutades. Raekoda on tegelikult aga palju vanem kui ta välja paistab. Hilisemate konstruktsioonide varjus peituvad vanad müürid jutustavad raekoja mitmeetapilise ehitusloo. Uuemate uurimuste valguses toimus raekoja järk-järguline suurenemine viiel ehitusperioodil läänest idapoole. Sellest tulenevalt on raekoja põhiplaan vildakalt kõvera kontuuriga ja lääne poole peaaegu poole meetri võrra ahenevalt lähedane trapetsikujule. 

Väliuurimistulemuste kokkuvõtete põhjal on väidetav, et vanim raekojahoone hõlmas praeguse raekoja läänepoolset osa ja tema turuväljakupoolne esisein oli nüüdse kaaristu lõunasein. Hoone põhikonstruktsioonid - vundamendid, müürid ja võlvid on ehitatud Toompea paelavalt ja linnalähedastest kivimurdudest hangitud paekivist ning kokku laotud lubimörti kasutades. Kahekorruselise, suures osas kellerdatud hoone väljaku poolne peafassaad toetub kaheksast piilarist ja üheksast kaarest moodustuva võlvkaaristu lahtisele arkaadile ja on üleval simsivöölt lenduva sakmelise rinnatisega. Kõrgetele viiludele toetuva sadulkatusega hoone teeb pilkupüüdvaks sale kaheksatahuline kellagaleriiga konsooltorn, mille ülaosa lõpetava petikkaaristu mašikuliitaoliselt friisilt sirutub kõrgusesse kolme kupli ja lahtiste vahegaleriidega hilisrenessanssvormides kiiver.

Esialgu linna magistraadi kogunemiskohast (consistorium) esinduslikuks ja suurejooneliseks linnavõimu esindushooneks ehitatud raekoja sissepääsu rõhutab fassaadi lääneosas tamburi ees kaheastmeline teravkaarne peaportaal. Kõigi hoonekülgede arhitektuuripildi kujundab puhtfunktsionaalne ehitusloogika: akende paigutus , rütm ja suurus on otsesõltuvuses ruumijaotusest ning nende kasutamisviisist. Kaaristu lõunaseinas leidub mitmest vanemast ehitusetapist pärinevaid aknaid. Praegune kaaristu kui algselt kaubitsemiseks kasutatud varjualune on raekoja ehitusloos pikaajalise ehitustraditsiooni tulemus ja sellisena välja kasvanud läbi mitme ehitusetapi 14. sajandi I poolel katustatud sammaskäigust. Raekoja välisarhitektuuri ilmestab puhtalt tahutud paekivi kõrval valitud ehituskivist mängleva faktuuriga laotud müüripind, mida viimistleb vaid õhuke ja ainult õnarusi ning vuuke tasandav lubikrohvimääre.

Ehitusjärgselt kattis pea mitme sajandi vältel seinapindu valge lubjavõõp, mis jättis puhtaks siledakstöödeldud raidkivikonstruktsioonid. Raekoja ehitamisel ei ole arhitektuurieeskuju imporditud ega kusagilt otse üle võetud. See kujunes kohaliku paekivi pikaaegse töötlemiskogemuse, ehitustraditsiooni ja kivimeistrite tööoskuste baasil. Mõningad välismõjutused on saanud Tallinnale ainuomase interpretatsiooni ja kujundanud arhitektuurivorme kohapeal täiesti omal viisil ning omanäoliseks.
Tallinna Raekoda on seesugusena ainulaadne ja unikaalne ehitis kogu Põhja-Euroopas.

 



Teddy Böckler ©
Teddy Böckler (17.05.1930 -  08.12.2005)  oli Tallinna raekoja restaureerimisarhitekt alates 1959.aastast kuni raekoja viimase restaureerimisetapini, mis viidi tema projekti järgi lõpule 2006.a. Kõige põhjalikumalt on raekoja ehituslugu ja restaureerimist käsitletud raamatus Teddy Böckleri raamatus "Tallinna raekoda. Uurimine ja restaureerimine 1952-2004".


Kirjandust raekoja kohta